E-õppepüev

e-õppepäev

valikteosed

A. Vallik „Kuidas elad, Ann?"

See on raamat 14 – aastase Anni elust ja probleemidest, kus ta on ema käpa all. Ta leiab keldrist juhuslikult ema päeviku, mille sisu on kirjutatud kaheksakümnendatel aastatel ja ta märkab, et ema on elanud veel hullemat elu kui tema. Veel saab Ann teada, et Ants on hoopis tema kasuisa ja et tema pärisisa on olnud kunstnik nimega Kristjan ning nüüdseks on ta vist alla käinud joodik. Algul ta ei mõista, miks ema siis ei luba tal eriti pidudel käia, on pannud paika ranged kellaajad, millal ta kodus peab olema, kontrollib tema õppimist (vahel lasi isegi õpetajatel õppimised paberile kirjutada ja siis peale tööd käis paberil koolis järgi). Alles hiljem saab Ann aru, et ema üritab teda sellisest elust säästa. Ann põgeneb kodust ja elab mitu nädalat oma sõbranna pere suvilas Võsul, kus käib selle aja jooksul läbi palju erinevaid inimesi ja toimub iga päev pidu. Ema oli algusest peale aimanud, et Ann tahab kodust jalga lasta ja kui ta teada sai, et Ann on Võsul, organiseeris ka tema ennast selleks ajaks sinna ühe enda vana tuttava Villemi juurde, kelle ta saatis Anni ja tema sõpradega tutvuma ja hankis tema kaudu infot Anni kohta. Lõpuks, mitme nädala möödudes, kui Ann koju otsustas minna, viis Villem ta enda koju ja Ann leidis sealt eest oma ema ning sai teada, et ta oli terve selle aja seal temal silma peal hoidunud. Lõpuks saab Ann aru, et ta ema oli talle kogu selle aja ainult head soovinud ja nüüd on ema ka oma rangeid reegleid leebemaks teinud (ei kontrolli enam nii palju õppimist, Ann võib õhtuti hiljem koju tulla jne.).

A.C. Doyle „Etüüd punases"

Raamat räägib sellest Sherlock homlsist kel elab inglismaal ta saab kokku doktoriga kes elab indias. Ta oli arst sõjas, ta sai kuuli ja teda viidi haiglasse ignlismaale ja Sherlock hakkas uurima. Nad sattusid ühesse korterisse ja hakkasid toimuma igasugused müsteeriumid.

E. Hemingway "Vanamees ja meri"

Santiago oli oma külas pikka aega parim kalamees olnud, vanana aga ei õnnestunud tal enam kalapüük. Ta elas tagasihoidlikus majakeses, kus oli suur ajalehevirn. Tema eest hoolitses ta õpilane, kes lähedalasuvast söögikohast talle tihti süüa tõi. Paljud olid vanamehe suhtes juba lootuse kaotanud, aga mitte tema noor õpilane, kes truult temaga koos merel käis kuni ta vanemad selle keelasid. Vanemad tahtsid, et poiss käiks kaasas nendega, kes midagi ikkagi püüavad ja keelasid tal vanamehega merel käimise ära.

F. Hardinge „Valede puu"

Kui Faithi isa salapärastel põhjustel hukkub, otsustab tüdruk tema surma asjaoludes selgust luua. Isa asjade hulgast vihjeid otsides avastab ta kummalise puu. Puu, mis toitub talle sosistatud valedest ja mille vili paljastab peidetud saladusi.
Faith otsustab kasutada puud, et isa surma müsteerium lahendada. Peagi aga väljuvad tema valed kontrolli alt ja tüdruk saab aru, et kui valed on võrgutavad, siis tõde on vapustav ...

Frances Hardinge on tunnustatud briti laste- ja noortekirjanik. Juba tema esimene raamat, „Öökärbse lend“, pärjati Branford Boase’i väljapaistva debüütromaani auhinnaga. „Valede Puu“ on Francesi seitsmes romaan, mis 2015. aastal tunnistati briti mainekal Costa raamatuauhindade jagamisel aasta parimaks raamatuks.
Frances veetis lapsepõlve Kentis, künkatipul seisvas üksildases vanas majas, mis tuulega vihises ning inspireeris teda juba varasest noorusest alates kirjutama kummalisi ja võluväelisi lugusid. Praegu elab Frances Londonis.

F.S. Fitzgerald "Suur Gatsby"

osinat lühijutte ning Wikipedia sõnul peetakse teda üheks kahekümnenda sajandi suurimaks kirjatsuraks.
"Suure Gatsby" sündmused leiavad aset Esimese maailmasõja järgses New Yorgis. Loo minategelane Nick Carraway tutvub oma äärmiselt jõuka naabri Jay Gatsbyga, kes korraldab linna kõige "metsikumaid" pidusid, kust ei puudu ükski edevam kõrgklassi kuuluv kodanik. Samas tundub, et keegi täpselt ei tea, kes see Gatsby tegelikult on ja kust ta tuleb. Tema isiku ümber liigub palju kuulujutte. Õppides tundma oma naabrit saab Nick teada, et mees on meeletult armunud tema nõbu Daisysse, keda ennastki Gatsby külmaks ei jäta. Kuna Daisy on abielus rikkast perest pärit Tomiga (kellel on endalgi armuke), saab siit alguse üks suur suhtedraama, mis päädib kolme laibaga.
Tegemist on mõnusa ja õhukese lugemismaterjaliga, mis on piisavalt põnev, et ta ühe päevaga läbida. Kohati jäi mulle mulje, et tegemist on justkui lühema variandiga mõnest toekast kõrgklassi draamasid käsitlevast romaanist vene kirjandusklassikas. Ilmselt olen viimast liiga palju tarbinud ja seega kujutasin sündmusi toimuvat pigem kuskil Venemaa avarustes kui New Yorgis.

H. Künnapas „Ütlemata sõnad"

Heli Künnapase neljas noorteromaan „Ütlemata sõnad“ jutustab loo 16-aastase Maria esimese armastuse keerulisest kujunemisest. Romaanis on palju segaseid tundeid ja ütlemata sõnu. Armastust ja selle puudumist... või liiga palju armastust. Eneseotsingute konarlikku rada on kujutatud põnevalt ja pinge ei vaibu teose lõpuni. Raamatu mitmekihilisus, hargnevad lood ja jutustamisvõtted aitavad näha ning mõista inimeste väliselt kummaliste tegude sügavamaid tagamaid. Teoses peegelduvad autori sügav inimesetundmine ja olulised inimeseks olemise väärtused.

I. Bruhn „Minu faking perekond"

Minu faking perekond on Taani kirjaniku Ina Bruhni seitsmes noorteromaan. Raamatu peategelane on 15-aastane Niina, kes tunneb end Christofferina. Ta vihkab oma keha, vihkab oma äpardunud ema ja vihkab isa, kellest ta õieti midagi ei tea. Teose alguses koguneb perekond Svendsen vanaema sünnipäevale, kus üks pereliige hukkub ja üksteise järel tulevad ilmsiks suguvõsa õudustäratavad saladused.

J Ashilevi „Kehade mets"

Jim Ashilevi teine romaan, „Kehade mets“, räägib armastuse otsingutest.
See on humoorikas lugu poisipõlve rämedusest ja õrnusest ning tundlik sissevaade häbisse, mis üksildusega kaasneb. Kireva karakterite galerii ja sooja fantaasiaga vürtsitatud romaan pöörab otsustavalt selja macho-stereotüüpsete armastuslugude klišeedele, ladudes ennastsalgava aususega kõik kaardid lauale ning tunnistades, et suurim eneseületus on jõudmine teise inimeseni.

J. Green "Süü on tähtedel"

Elektrist särisev... täis sillerdavaid naerupahvakuid ja tragöödiat. – Jodi Picoult
New York Timesi bestseller
Kilpnäärmevähki põdev 16-aastane Hazel on õnnelik natukese juurde ostetud aja eest, kuigi ta ei tea veel selle natukese pikkust. Tal on tunne, nagu voolaks elu ta sõrmede vahelt minema. Kuni ta kohtub Augustusega. Kangekaelne ja sihikindel poiss on otsustanud, et peab võitma Hazeli südame, mis selle hetkeni on kuulunud ühele lõputa jäänud romaanile.
Kuigi haigus nõuab oma, kirjutatakse noorte elu käsikiri ümber ja nad leiavad selle, mida ei ole jõudnud veel kaotada.
“Süü on tähtedel” on põrgulikult naljakas, enneolematu, rõõmu täis tohutult kurb raamat.
See raamat murrab lugeja südame – aga mitte

J. Paju „Kagupassaat"

Möödunud aastal kirjutas Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilane Meelike Tammes õpetaja Monika Undo juhendamisel uurimistöö Läänemaa läbi aegade kuulsaimast kriminaalkirjanikust Juhan Pajust. Töö meenutab nii kirjanikku ennast, analüüsib tema mitme raamatu peategelast Toivo Kivistikku kui ka paneb Paju loomingu maailma krimikirjanduse konteksti.

J.K. Rowling „Harry Potter ja Azkabani vang"

Algab kolmas õppeaasta Sigatüüka Nõiduse ja Võlukunsti Koolis. Kooli saabunud lapsi ootab ees ebameeldiv üllatus. Azkabani võlurite vanglast on põgenenud ohtlik kurjategija ning kooli tuuakse vangivalvurid, kes on jubedamad kui vangid ise. Loomulikult satub Harry taas sündmuste keerisesse, kus talle on abiks truud sõbrad Ron ja Hermione.

S. King „Carrie"

Kingi jaoks ei ole kirjanduse mõte olla alati grammatiliselt korrektne, vaid panna lugeja lugedes tundma, et ta ei loe üldse midagi. Kirjutamine on tema jaoks lugeja võrgutamine, kus tuleb osata rütmiga ümber käia. [1]
King kirjutab hommikuti ja peaaegu iga päev. Vaid tähtsamatel pühadel lubab ta endale puhkepäeva. Kolme esimese kuu jooksul, mis kulub tavaliselt esimese visandi tegemisele, on päevanormiks kaks tuhat sõna, teisel visandamisel ühtlustab ta lugu ja kolmandal tegeleb keeleliste küsimustega. Kokku sada kaheksakümmend tuhat sõna, mis on romaani kohta korralik arv. Tavaliselt kirjutab ta valju rockmuusika saatel (AC/DC, Metallica, Guns ’n Roses), et end muust maailmast välja lülitada. [1]
Oma noorpõlves pidas King märkmeid lugude kohta, kuidas need võiksid areneda ja kuhu välja jõuda. Kuid suuremas osas toetub King intuitsioonile - ta ei tea, mis tuleb loos järgmisena. Selleks, et seda teada, peab ta kirjutama. [1] Seetõttu ei saanud King anda ka mingisuguseid vastuseid lõpetamata lugudele, mida on näiteks talt palju küsitud „Tumeda Torni“ loo kohta. Küsijate seas on erinevatel põhjustel olnud ka siit ilmast peatselt lahkuvaid inimesi, kes olid nõus kuuldu endaga hauda viima, peaasi, et saaks rahu, kuidas lugu lõppeb.

S. Truu "Merle"

Väga heade muljetega saab usime kodusaarele tagasi. Meie suure kooliga võrreldes tundus sealne paarisaja õpilasega kool väike ja armas, kõik paistsid üksteist tundvat. Ühelt poolt tundus koolikord veidi vabam kui meil, teiselt poolt aga olid õpilased kohusetundlikumad. Päris kopsakas õppemaks ning kooli sisekorras ette nähtud võimalus õpilasi valida ei jäta lullilöömisele ruumi.

Õpilased olid külaliste suhtes sõbralikud ja abivalmid. Kuna seal on tunniplaanis tervelt seitse eesti keele tundi nädalas, oli vene õpilaste eesti keele oskus parem kui meie laste vene keele oskus. Eesti keele tunde külastades veendusime, et suurt rõhku pannakse praktilise suhtluskeele omandamisele. Laste omavahelises suhtlemises võeti vahel appi ka inglise keel, mille õpetamine oli sealgi heal tasemel.

Peale koolitundides osalemise organiseerisid vastuvõtjad meie lastele ka huvitavaid ekskursioone, millest enim vastukaja tekitas Tallinna Meremuuseumis avatud Titanicu näituse külastus. Meelikõitvaks kujunes ka Vene teatri külastus, kus püüdsime giidi venekeelsest jutust aru saada.

Meie laste ühine soov oli, et õpilasvahetus Sakala Eragümnaasiumiga jätkuks - võimaluse korral pikemaks perioodiks kui nädal, et saaks üle suhtluskrambist ja hakkaks vene keelt paremini mõistma ja selles keeles suhtlema.

T. Kusnets "Hundipäikese aeg"

Sarja teine osa jätkub sealt, kus esimene pooleli jäi. Britanniasse jäänud Odan varjab end oma "vargideks" kutsutud bandega Wulfingite eest, terroriseerides ümbritsevate külade elanikke. Wulfgar Wulfing eelistaks oma sohipojaga leppida, ent võimalused selleks näivad olevat ammendatud. Odani kaitse alla jäänud Freydisest lahutatud ja roomlaste kätte langenud Ballimarist aga saab gladiaator...

Ulmet on selles "conanlikus" romaanis sama vähe kui triloogia esimeses osaski ehk siis veidi maagiat ja loitsimist... germaanlaste, druiidide ja egiptlaste poolt. Rohkem tegu siiski ajaloolise romaaniga, kus erinevalt peamiselt vaid germaani maailmale keskendunud "Metsiku jahi algusest" toimub umbes pool tegevust Rooma kokkuvarisevas, intriigidest ja perverssustest määndunud ühiskonnas. Lääne-Rooma hävinguni on jäänud mõnikümmend aastat ja seda võib aimata ka tekstist. Millegipärast pidasin mainitud impeeriumi oma viimastel sajanditel kristlikumaks ühiskonnaks, ent võimalik, et eksisin.

T. Reid „Oceola, seminolide pealik"

Iiri päritoluga inglise kirjaniku Thomas Mayne Reidi (1818-1883), suure hulga romantiliste seiklusromaanide autori üks silmapaistvamaid teoseid belletriseerib tegelikke ajaloosündmusi Florida poolsaarel 19. sajandi 30-ndail aastail, kirjeldades neid minajutustaja, noore George Randolphi suu läb...

V. Roth „Lahkulööja"

Beatrice Priori Chicagos koosneb ühiskond viiest killast, millest igaüks kummardab ühte voorust: Siirad ausust, Isetud ennastsalgavust, Kartmatud vaprust, Sõbralikud rahumeelsust ja Erudiidid intelligentsust. Igal aastal peavad valimispäeval kõik kuueteist-aastased otsustama ühe killa kasuks, et pühendada sellele oma ülejäänud elu. Beatrice’i jaoks tähendab see oma perekonna juurde jäämist või siis otsust olla see, kes ta päriselt on – mõlemat ta ei saa. Tema valik üllatab kõiki, ka teda ennast.
Otsuse langetamisele järgnevate ränkraskete katsete ajal võtab Beatrice endale nimeks Tris ja annab koos teiste kandidaatidega endast kõik, et olla oma valiku vääriline. Kandidaatide vastupidavus pannakse proovile karmides füüsilistes katsetes ja pingelistes psühholoogilistes simulatsioonides, millel on mõne jaoks laastavad tagajärjed. Kuna katsed muudavad kõiki, peab Tris otsustama, kes on tema tõelised sõbrad ja kuidas mahub uude ellu armulugu kord ligitõmbava ja siis jälle teda marru ajava noormehega. Aga Trisil on ka saladus, mida ta varjab kõigi eest, sest teda on hoiatatud, et vastasel juhul võib teda oodata surm. Avastades, et näiliselt ideaalset ühiskonda ähvardavad lõhkuda rahutused ja teravnevad lahkarvamused, saab ta ühtlasi teada, et tema saladus võib aidata tal oma lähedased päästa… või siis hävitab hoopis tema enda.
Debüütautor Veronica Roth tungib oma Lahkulööja-sarja esimese osaga jõuliselt noortekate maailma. Sari koosneb düstoopilistest põnevikest, mis peidavad endas innustavaid otsuseid, südantlõhestavaid reetmisi, rabavaid tagajärgi ja ootamatut armulugu.